Minu praegused oskused

Oktoobris läbisin väikelaevajuhi koolituse, sooritasin eksami ja mul on olemas rahvusvaheline kuni 24 meetri pikkuse laeva juhtimise õigus. Sisuliselt tähendab see aga seda, et mul on olemas juhiload, mis ise ei sõida. Kuna koolitusel on praktikatundide hulk peaaegu olematu, ei ole võimalik selle käigus reaalselt sõitma õppida. Eeldataksegi, et pabereid lähevad tegema inimesed, kes juba oskavad purjekat/mootorpaati juhtida või plaanivad omal käel õppida. See on ka loogiline, sest vastasel juhul oleks koolituse hind tunduvalt kõrgem.

Purjetamise osas on mu oskused üsna tagasihoidlikud. Mõistan põhilist meresõnavara, tunnen meremärke ja tean millisel laeval on liikluses eesõigus, suudan paberil arvutada vajalikke kursse, leida kaardilt navigatsiooniliselt olulisi maamärke ja tean, millise nurga all tuule suhtes võiks purjed ideaalis olla. Aga need on kõik teoreetilised teadmised. Päriselt laeva tüüris olles ei suuda ma veel teha adekvaatseid otsuseid - ma ei tunneta iseenesest tuule suunda ja lainete liikumist, ei oska arvestada aega ega kaugusi. John on öelnud, et rool püsib mul hästi käes, niiet lootust on. Lihtsalt on vaja kõvasti harjutada.

Meeskond

Selle kamba kokku panemine oli ühest küljest lihtne. Viimase aastaga on mulle tekkinud hulk algajaid purjehuvilisi sõpru ja tuttavaid. Mitmed neist olen ise veele vedanud aga on ka neid, kellega purjetamise kaudu tutvunud olen. Teisest küljest tegi see asja keeruliseks - on nii palju toreidaid inimesi, kellega koos tuuli ja laineid murda tahaks, aga paati kõik korraga ei mahu. Igatahes praegu sai valik selline:

Lauro - töötab suures IT ettevõttes ja käib jälle ülikoolis. Purjetamisega on tal umbes sama seos, mis minul. Käisime koos Sardiinia purjetripil (loe täpsemalt siit) ja täpselt aasta hiljem väikelaevajuhtide koolitusel. Tegelikult oleme aga sõbrad olnud juba oma 4-5 aastat.

Silver - fotograaf, ettevõtja, õllemeister. Ma isegi ei mäleta, millal ma Silverit esimest korda nägin või kuidas me tuttavaks saime. Aga ma kahtlustan, et need sündmused võisid hargneda Vallikraavi tänaval asunud legendaarses kultuuriasutuses Nott. Kuna Silver on päriselus fotograaf, oleme ka tööalaselt kokku puutunud ja nii mõnegi tunni koos stuudios kaamera taga veetnud. Ka temal on väikelaevajuhi tunnistus olemas - praktilisi oskusi ehk veidike rohkem kui teistel.

Lauri - müüb igapäevaselt põllumajandustehnikat. Purjetamisest ei teadnud aasta tagasi veel mitte midagi. Vedasin ta Kanaari saarte reisile kaasa (loe siit) ja nädalaga sai temast päris korralik algaja merekaru, kes loksutamist ei karda. Meie kambast on ta küll praegu ainuke, kellel koolitus läbimata, aga see on ainult vormistamise küsimus.

Lisaks on mul veel kaks varumadrust, kes vajadusel poisse asendavad - Heddi ja Merle. Aga nendega tutvume lähemalt hiljem.

Eesmärk nr 1

Nagu esimeses postituses mainisin, on esimeseks eesmärgiks võistelda juuli alguses Võrtsjärve nädala regatil. Esimene trenn toimub mai alguses. See tähendab, et meil on purjetama õppimiseks aega napilt 2 kuud, mille jooksul peaksime Võrtsjärvele jõudma umbes 10 korda. Profitaset selle ajaga ilmselgelt ei saavuta, aga algtõed peaksime selgeks saama küll.

Hetkel ma ei oska öelda, kas võistleme sel suvel veel, aga selge on see, et tegemist ei ole kahe kuu pikkuse projektiga. Karta on, et seda pisikut enam nii lihtsalt välja ei ravi… Ma ei imestaks, kui mõne aasta pärast keerame jahi nina Pirita sadamast välja ja viime Lennuki ja Nordea eeskujul järgmise eesti lipu ümbermaailmareisile. Tsiteerides klassikuid - aga enne peab veel palju vett merre voolama…